Viiul
Kus ja kelle poolt on kasutusele võetud viiul? Vastates küsimusele tänapäeval, võib öelda, et
peale 20-30 aastast katsetamist ja eksperimenteerimist võeti viiul kasutusele Itaalias umbes
aastal 1550. Varaseim leitud maal, millel kujutatakse viiulit, pärineb 1530. aastate algusest,
kunstnikuks Gaudenzio Ferrari ( u.1480-1546). Kuigi kujutatud instrumendil on
väljakujunenud enamus viiuli tunnuseid – kere kuju, teokujuline pea, f-avad, kumer tagakaas
ning pealthoitav poogen, oli tal ainult kolm keelt – g, d`, a´.Neljakeelse viiuli tõendus pärineb
aastast 1556.
Kui algselt kasutati viiulit tantsude saateks pidustustel, siis 16.sajandi teisel poolel hakkas
areng kulgema järkjärgult professionaalsemaks.Pärides oma eelkäijailt – lira da braccio´lt,
renessanssviiulilt ja rebekilt väljendusrikkuse, väleduse ja laulvuse, on viiul olnud edukas läbi
ajaloo tänapäevani. See kõik poleks olnud võimalik 17.sajandi suurte viiulimeistriteta nagu
G.P.Maggini, A.ja N. Amati, A.Stradivari. Muide, Eesti Pillifondi kollektsiooni kuulub aastast
1610 pärinev G.P.Maggini viiul! Suurimaks meistriks peetakse tänapäeval siiski A.Stradivarit.
Praegu teatakse stradivaariustena 521 viiulit, enamus neist kuuluvad fondidele, laenutavad
pille maailma andekaimatele muusikutele.
Küsimusele „Kas viiulit õppida on keeruline?“ võiks vastata: „ Jah, aga kaasaegse metoodika,
repertuaari ja pillide kaasamisega on algõpetus omandatav vähese vaevaga. Tabasalu
Muusikakoolis õpitakse viiulit kõige paremas mõttes klassikaliselt, st põhitõed järgivad
väljakujunenud pilliõppe traditsioone. Sellisena lähenedes saame kasutada kogu
viiulirepertuaari paletti. Pilliõpe on eelkõige koostöö õpilase ja õpetaja vahel, st õpetaja
lähtub igast õpilasest individuaalselt. Lisaks pillitundidele saab kaasa lüüa erinevate
ansamblite koosseisudes (nt vanamuusika- ja viiulite ans.), samuti on võimalik osaleda
Harjumaa Keelpilliorkestri töös. Kasutades oma õpingutes erinevaid võimalusi, rikastub
pilliõppija erinevate kogemustega, seda nii sisulises kui geograafilises mõttes.