Rahvatants

Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatunud üle riigipiiride. Nii tantsiti 14. ja 15. sajandil Euroopas kuningakodades Itaalia tarantellat ning Prantsuse menuette ja kadrille. 16. ja 17. sajandil tantsiti Inglise kontra- ja mõõgatantse. 

Teadlikum ajajärk Eesti rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. Koorilaulu ja laulupidude eufoorias jäi rahvatants pisut tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tunti–mäletati vaid “Kaera-Jaani”, mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (1868–1946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts.

Mis siis ikkagi iseloomustab Eesti rahvatantsu? Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused, vähe on teada akrobaatilisi elemente.

Alast Tabasalus

Tabasalus õpetatakse rahvatantsu tantsurühmas Kirju vöö, kes on igakordne külaline nii noorte kui täiskasvanute tantsupidudel. Ringi juhendaja on Astrid Väizene.

Lisaks tegutseb ka TÜG rahvatantsu ring 2-3 klassile, mida samuti juhib Astrid Väizene.

Registreerimine

Registreerumisvorm

Lähema info saamiseks palume kirjutada aadressile info@huviringid.ee