Klaver

Vanimaks klahvpilliks on orel, mis hakkas kirikutes levima juba 9.sajandil. Väiksemad klahvpillid, klaveri otsesed eelkäijad - klavessiinid, võeti kasutusele 15.-16.sajandil. Klavessiin erineb klaverist siiski suurel määral, kuna heli tekib klavessiinil näpitsatega keeli tõmmates.

Klaveri sünniaastaks peetakse 1709 aastat. Instrumendi leiutas itaallane, Toscana pillimeister Bartolomeo Cristofor. Uue pilli kõige tähelepanuväärsemaks erinevuseks tema eelkäijatest peeti võimalust mängida nii vaikselt kui ka kõvasti. Tema kõlatekitamise mehhanism erines eelkäijatest - Cristofori pillil olid kõlatekitajaks haamrid, mis lõid keelte pihta.

Eestisse ilmusid klavessiinid 18.sajandil, neid pille kasutati mõisates musitseerimiseks. Edasisele klaveri levikule Eestis aitas kaasa 19 .sajandi hariduslik tõusulaine.

19. sajandi lõpus hakati ka Eestis tootma klavereid. 1920.aastate lõpus oli Eesti suuremates linnades ligi 50 klaverimeistrit, kelle meisterdatud pillid pakkusid konkurentsi rahvusvahelisel turul. Praegu tegutseb Eestis Klaverivabrik „Estonia“. Ta alustas tegutsemist 1951 aastal ja toodab väga häid ja ka välismaal tunnustatud kontsertklavereid ja kabinetklavereid.

Klaveriõpetuse traditsioon on Eestis tugev ja pikaajaline. Klaverimängu hakati süstemaatiliselt õpetama Tartus Rudolph Griwingi eramuusikakoolis, mis tegutses aastatel 1897-1920. Eesti pianismi koolkonna rajajaiks peetakse esimesi Peterburis muusika haridust saanud professionaalseid pianiste, vendi Theodor ja Artur Lembat.

Klaverimäng on Eestis jätkuvalt populaarne ja eesti pianistide tase on väga kõrge. Eesti pianistid on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud nii klassikalise muusika interpreetidena, nagu näiteks Kalle Randalu ja Ivari Ilja, kui ka pop- ja jazzmuusika suunal, näitena võib tuua - Jürmo Eespere, Urmas Lattikas, Holger Marjamaa ja Rein Rannap.

Klaveriõpetus Tabasalu Muusikakoolis

Klaverit on õpetatud Tabasalus muusikakooli asutamisest saadik. Läbi aegade on klaveri eriala olnud üks kõige populaarsematest. Klaveri erialal on põhirõhk klassikalisel koolil. Lisaks sellele omandavad õpilased kogemusi ka ansamblimängus ja orienteeruvad popmuusika žanrites. Õpingute perioodil pakutakse väga erinevaid esinemisvõimalusi –lisaks oma koolis toimuvatele kontsertidele on üles astutud ka Arvo Pärdi keskuses, Klassikaraadios, erinevates mõisates, kirikutes, raamatukogudes ja lasteaedades.

Mitmed klaveri eriala lõpetajad on jätkanud muusikaõpinguid ka oma hilisemas elus ja osad neist tegutsevad professionaalsete muusikutena ka praegu, nagu näiteks Reigo Ahven, Marie Vaigla ja Helle Suurlaht.