Klarnet
Klarnet on puupuhkpill mida valmistatakse suures osas harilikult mustast eebenipuust. On
ka eboniidist tehtud pille kuid need jäävad kõla poolest puupillidele alla. Silindriline toru algab
peenema nokataolise huulikuga, millesse puhudes, selle ava ette kinnitatud pilliroost ühekordne
lest hakkab võnkuma ja tekitab õhujoas heli.
Klarnet pärineb varastest ühe keelega puhkpillidest ja sarvepillidest, mida kasutati keskajal.
Tänapäeva klarneti otsene eellane on barokkmuusikas kasutatud plokkflööti meenutav chalumeau.
Sellel oli ühe keelega huulik ja silindriline ava. Registrivõti puudus, mistõttu pilli ulatus oli piiratud
poolteise oktaviga. Sellel oli 8 auku sõrmede jaoks pluss kaks sõrmist kahe kõrgeima noodi jaoks.
Erinevalt tänapäevast asetati keel vastu ülahuult.
18. sajandil ehitati üks sõrmistest ümber registrivõtmeks. Niimoodi valmiski esimene klarnet. Selle
leiutamise au omistatakse tavaliselt saksa pillimeistrile Johann Christoph Dennerile, kuigi mõned
peavad leiutajaks tema poega Jakob Dennerit. See muusikariist mängis eriti hästi keskmise
kõrgusega helisid, andes valju ja terava heli, nii et talle anti nimeks clarinetto, mis itaalia
keeles tähendab väikest trompetit.
Tänapäeval kasutatakse klarneteid sümfooniaorkestrites, puhpilliorkestrites, erinevates
kammeransamblikoosseisudes ja soolopillina. Klarneti kohta võib öelda, et ta on nagu kameeleon.
Klarnet võib mängida nii vaikselt, et teda peaaegu ei kuulegi ja samas olla väga vali ja kriiskav.
Tekitada loomahääli või õudust tekitavaid kriginaid. Klarnetiga saab lisaks klassikalisele muusikale
ka mängida ka jazzi ja popmuusikat.
Tabasalu Muusikakoolis on klarnetit õpetatud aastast 2012. 2019.a. kevadel lõpetasid esimesed
kaks õpilast muusikakooli klarnetierialal. Lisaks soololugude õppimisele said õpilased kaasa lüüa
klarnetiansamblis. Mängiti nii duette, triosid kui ka kvartette. Esineti põhiliselt kooli siseselt
kontsertidel aga ka väljaspool: traditsioonilised kevadkontserdid Vanalinna Muusikamajas,
Tallinnas ja Vääna Mõisakoolis, lasteaia kontserdid ning traditsioonilised jõulukontserdid.
Agaramad on ennast pannud proovile ka piirkondlikel ja vabariiklikel konkurssidel, kus viimastel
aastatel on iga kord mõni diplom või laureaaditiitel saadud.